Kultuur – see on midagi salapärast, mille juured ulatuvad kohtadesse ja aegadesse, kus enamus meist ei ole käinud ega elanud. Me võime endale ainult ette kujutada, kuidas erinevate sündmuste ahel on ennast lahti rullides tera tera haaval kujundanud kultuure selliseks nagu me neid täna tajume.

Igapäevases kõnepruugis ja mõttemustrites seostatakse mõistega „kultuur“ eelkõige kunstiharusid: muusika, kirjandus, kujutav kunst, arhitektuur, teater, filmikunst.  Samas oleme me inimestena osa väga erinevatest kultuuriruumidest alates oma pere kultuurist, jätkates ettevõtte kultuuriga, kus me töötame. Isegi meie sõpruskond võib moodustada omaette kultuuriruumi.

Aegade jooksul on pakutud välja suurel hulgal erinevaid kultuurimääratlusi, teadlased vaidlevad jätkuvalt selle üle, milline oleks kõige terviklikum kultuuri definitsioon. Seetõttu peab kultuuri uurimisel alati silmas pidama, milline kultuuri definitsioon või vaatenurk on aluseks võetud, sest see paneb paika ka selle, mida kultuuri uurimisel vaadeldakse. Erinevate autorite kultuuri definitsioonid vaatlevad kultuuri kui nähtust, kus grupi liikmed jagavad või omavad midagi ühist, kuid kus grupi üksikut liiget ei saa eraldiseisvalt käsitleda kui organisatsiooni „kultuuri“ ennast. (Schein, 2004).

Organisatsioonikultuuri sõnastamisel on üks enim tsiteeritud ja kasutatud mudelitest Edward T. Hall’i poolt loodud Kultuuri Jäämäe Mudel (Cultural Iceberg Model). Jäämäe Mudel koosneb 6 elemendist ehk 6 artefaktist, mis on jagatud nähtavaks ja varjatud alaks. Mudeli nähtava ala osad on jälgitavad, Edward T. Hall’i mudelis on need näiteks organisatsiooni füüsiline keskkond, keel, rituaalid ja tseremooniad, lood ja legendid. Varjatud ala osasid ei saa aga vahetult jälgida. Sellesse alasse kuuluvad näiteks organisatsiooni liikmete poolt jagatud väärtused, suhtumised, hoiakud, uskumused, maailmavaated.

Edward T. Hall, Organisatsiooni kultuuri jäämäe mudel, 1976

Kultuuri elemendid

Sarnaselt kultuuri definitsioonile ei ole erialakirjanduses selgelt ja üheselt kokku lepitud loetelu, millest kultuur koosneb. Kultuuri elementide või osade liigitamine on erinevate autorite puhul erinev. Toon siinkohal enda nägemuse, mis tugineb 15 aastasel empiirilisel kogemusel juhina ja 5 aastasel kogemusel meeskondade treenerina.

Enamus kultuuri elemente on ka teiste süsteemide osad. Näiteks vaadeldakse organisatsiooni missiooni, visiooni, strateegiat ja paljudel juhtudel ka eesmärgikaarti organisatsiooni strateegiasüsteemi osadena.

Organisatsioonikultuuri olulisemad elemendid on:

Nähtavad ja jälgitavad kultuuri elemendid
  • Eesmärgid ja strateegia – organisatsiooni mõõdetavad eesmärgid, mida tahetakse saavutada.
  • Protsessid – organisatsiooni igapäevast toimimist puudutavad kokkulepped. 
  • Juhtimisstruktuur – organisatsiooni juhtimisstruktuur. Ametialaste rollide kirjeldused – vastutused ja õigused. Otsuste langetamise õigused, ulatus ja muud otsuseid puudutavad põhimõtted.
  • Rituaalid ja tseremooniad – regulaarselt organisatsioonis korratavad sündmused, mis kinnitavad olulise kultuuri osa jätkuvat olemasolu. Tseremooniate ja rituaalide kategooriasse kuuluvad nt organisatsiooni jaoks oluliste sündmuste tähistamine, viis kuidas organisatsioonis tähistatakse inimeste sünnipäevasid jne.
  • Audiovisuaalsed märgisüsteemid – märgisüsteem, mis on omane antud organisatsioonile. Näiteks: visuaalsed eraldusmärgid (organisatsiooni logod jms), teisi organisatsiooni kultuuri osasid rõhutavad esemed või visuaalsed märgid. 
  • Füüsilised märgisüsteemid – organisatsiooni jaoks oluline füüsiline paik, hoone(d) ning muud füüsilised esemed jms.
  • Käitumised – viisid, kuidas inimesed organisatsioonis üksteisega suhtlevad ja organisatsiooniga seotud tegevustes tegutsevad. See element sisaldab endas ka organisatsiooni liikmete omavahelisi suhteid.
  • Lood ja legendid – organisatsiooni jaoks kultuuri elemente puudutavad lood ja legendid. (Legendid kannavad edasi organisatsiooni jaoks olulisi kultuuri osasid)
Nähtamatud ja raskesti jälgitavad kultuuri elemendid
  • Missioon ja siht (visioon) – organisatsiooni olemasolemise põhjus ja siht, kuhu poole ollakse teel ning millist väärtust ning kellele soovitakse luua.
  • Rollid – organisatsiooni spetsiifilised rollid, mida organisatsiooni töötajad võtavad.
  • Normid – ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või käskivalt kehtestatud nõuded, mis suunavad inimeste toimimist organisatsiooni kui terviku huvidele. Normide jälgimine on organisatsiooni kuulumise tingimuseks. (Sotsiaalne norm, 2015)
  • Suhtumised ja eetika – näiteks: suhtumine töösse
  • Väärtused – olulisimad väärtused, millest lähtudes valdav enamus inimesi organisatsioonis käituvad ja otsuseid teevad. Organisatsiooni väärtused väljenduvad inimeste käitumises ja otsustes.
  • Uskumused ja eeldused – uskumused, mida igapäevases tegutsemises kannab endas valdav osa organisatsiooni inimesi.

Igal organisatsioonil on oma kultuur, kuid üha enam uuringuid toovad välja tugeva positiivse seose organisatsiooni või meeskondade tulemuste, töötajate pühendumuse ja tugeva organisatsioonikultuuri vahel. Daniel Coyle kirjeldab oma raamatus “The Culture Code” üksikasjalikult erinevate elualade tiimide kultuuri jälgitavaid elemente. Samas raamatus toodud intervjuud nende tiimide juhtidega annavad võimaluse heita pilgu ka kultuuri nähtamatusse alasse: kuidas juhid mõtlevad ja tunnevad ning millistest
eeldustest lähtuvad oma käitumises (Coyle, 2018).

Categories: kultuur

0 Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga