Kõik meist on ühel või teisel hetkel tundnud kui hea on olla rahul iseendaga – kui oled eesmärgi saavutanud, kellelgi abikäe ulatanud või oma hirmu ületanud. Kui sa tahad, et sinu elus oleks selliseid hetki rohkem, siis tasub allolevat mõttearendust edasi lugeda.

On mitmeid põhjuseid, miks me enesega rahulolu eriti tihti ei koge – alates mittemärkamisest ja asja tühiseks pidamisest kuni sügavalt juurdunud mittetoetavate uskumusteni. Väikeste edusammude teadlik kogemine on aga vältimatult vajalik, et suurem areng saaks toimuda. Eneseteostuse vajadus on A. Maslow sõnul inimvajaduste tipp – me kõik püüdleme selle suunas, et saaksime olla need, kes me oleme loodud olema. Paraku on teekond sinnapoole tihtilugu väga käänuline suubudes vahest vaid sissetallatud rajal ringjooneliseks liikumiseks. Siis on kohal ka tunne, et elus enam särtsu ei ole.

Selleks, et kohale jõuda, tuleb teada eesmärki. Võimalikult kiireks kohalejõudmiseks on tulemuslik sõnastada vaheetapid ning mõelda läbi tegevusplaan. Selle kõigega tegeleb suurem osa inimesi entusiastlikult aastavahetusel (mis on selle jaoks ka väga hea aeg). Paraku järgneb üsna pea pettumus, sest esialgne hoog kipub raugema ja mõne kuu pärast on juba raske meenutadagi, millised sihid täpsemalt paika said sätitud. Kuidas ennast aidata?

Unista julgelt

Aastavahetus on suurepärane aeg mängimiseks ja unistamiseks. Täiskasvanud inimesed tihti ei luba seda endale või on selle võime sootuks unustanud – tuleb olla realistlik ja tõsise eestlase kombel kindlalt jalad maas hoida. Mind pani tõsiselt mõtlema üks viimati kuuldud mõttetera Vishen Lakhianilt „Realism on sotsiaalselt aktsepteeritud pessimism“. Me ei julge unistada ja leiame selleks vägagi tõsiseltvõetavad põhjendused. Kui unistamine edasi ei viiks, siis oleksid väga paljud avastused jäänud ajaloos tegemata – ilmselt saadaksime ikka telegramme linnast linna ning liiguksime hobuvankritega.

Unistuste realiseerumiseks on väga hea abivahend visualiseerimine, mille üheks väljundiks on kollaaž. Pildi loomine oma eesmärkidest programmeerib aju sellele, mis on sinu jaoks oluline. Tee seda vanal heal kombel paberi ja liimi abil või hoopis elektroonilisi abivahendeid kasutades (nt. http://www.visionboard.co/). Kui sead pildi nähtavale kohale oma igapäevases ruumis (või näiteks arvuti taustapildiks), siis iga riivamisigi pildile heidetud pilk meenutab meile olulist ja suunab alateadlikult meie jõupingutusi.

Pikaajaline terviklik pilt

Unistamise jaoks ei ole reegleid. Küll aga tuleb kasuks kui oled mõelnud kõigi oma elus oluliste valdkondade peale. Tasakaalu poole püüdlemine on hea, samas on eluterve teadvustada ja aktsepteerida ka tasakaalutust – erinevatel ajahetkedel saavad tähelepanu meie elu erinevad valdkonnad, mis ühtlasi tähendab, et täielik tasakaal igal hetkel ongi võimatu. Toon siinkohal loetelu valdkondadest, mida sinu unistuste pilt võiks sisaldada:
  • Tervis ja füüsiline vorm – uni, toitumine, liikumine, vee joomine
  • Emotsionaalne vormisolek – kuidas püsida soovitud meeleolus ja olla sõber oma tunnetega
  • Intellektuaane vormisolek – mälu, teadmised, silmaring, vaimne teravus ja tagasilöökidega toimetulek
  • Spirituaalne tähenduslikkus – laiem visioon eluks, millise pärandi tahan endast maha jätta
  • Iseloom – minu väärtused, milline inimene ma tahan olla
  • Paarisuhe – mida väärtustan ja milline partner ise tahan olla
  • Lapsevanemaks olemine – milline vanem ma tahan olla ja mida oma lastele edasi anda
  • Sotsiaalne elu ja sõprussuhted – milline suhete kvaliteet mind toidab ja mida/kui palju ise vastu pakun
  • Finantsiline võimekus – millist elukvaliteeti soovin, minu standardid
  • Töö ja karjäär – millised eesmärgid ja tegevused mind innustavad, kuhu tahan panustada

Lühiajaline fookus

Kümnele valdkonnale paralleelselt keskendudes ei toimu edenemist üheski. Kui suurem pilt on paigas, siis tuleb välja valida järgmise aasta põhiteema ja kaks seda toetavat teemat. Abistav on siinkohal küsida endalt: „Mis on see üks valdkond, mille muutmine toetaks minu püüdlusi ka kõikides teistes valdkondades?“ See on sinu üks ja kõige olulisem teema järgmisel aastal. Vali välja veel 2 valdkonda, milles muutust soovid ja mis põhiteemaga koos toetavad sinu arengut kõige tugevamalt. Minu valik järgnevaks aastaks on tervis ja füüsiline vorm, mis peab olema korras, et mul üldse oleks jõudu ja suutlikkust kõige muuga tegeleda. Lisaks panustan oma mõttemustrite korrigeerimisele ning silmaringi laiendamisele oma erialases valdkonnas (intellektuaalne vormisolek) ning sean endale eesmärgid loomuomaduste näol, mida endas edendada tahan (iseloom).

Selleks, et eesmärgid sind motiveeriksid on oluline sõnastada ka see, miks nad sinu jaoks olulised on. Küsi endalt vähemalt 5 korda järjest „Miks?“ selleks, et jõuda põhjusteni, mis sind päriselt puudutavad ja innustavad. Mina valikute taga on püüdlus, mida kirjeldavad hästi Maya Angelou sõnad „Inimesed unustavad, mida sa ütlesid. Inimesed unustavad, mida sa tegid. Aga nad ei unusta kunagi seda, kuidas sa neid ennast tundma panid.“ („I’ve learned that people will forget what you said, people will forget what you did, but people will never forget how you made them feel.”)

Sõnasta eesmärgid, mõõdikud ja tegevused

icons8-1-100
Kuhu tahad igas valdkonnas välja jõuda? 

Sea eesmärgid. Kuna me kipume oma võimeid 1 aasta perspektiivis üle hindama ja 3 aasta perspektiivis alahindama, siis tasub seada nii 1 kui 3 aasta eesmärk.

N1: tervislike toitumisharjumuste kujundamine. 1 aasta lõpuks jõuda selgusele, mis minu puhul töötab ja mis mitte; 3 aasta lõpuks on uued toitumisharjumused kujunenud ja rakendan neid erilise pingutuseta

N2: tõhusate ja huvitavate koosolekute pidamine. 1 aasta lõpuks olen teadlikult katsetanud ja leidnud viisi, mis mulle meeldib. 3 aasta lõpuks teen seda ilma erilise pingutuseta ja olen ka teised suutnud kaasa tõmmata.

icons8-2-100
Mis peab juhtuma, et saaksid öelda, et pingutustest on kasu olnud ja areng on toimunud? 

Sõnasta mõõdikud. Siin tasub korralikult nuputada, sest vajad oma teekonnal palju eduelamusi. Mõõdikud peavad aitama sul neid kogeda.

N1: Mõõdik 1: Tunne on peale sööki hea – söödud on parajas koguses ning kõhus on kerge tunne. Mõõdik 2: Kehakaal püsib soovitud vahemikus.

N2: Mõõdik 1: Koosolekud ei ole pikemad kui 1h. Mõõdik 2: Koosoleku lõpuks on tehtud konkreetne otsus/kokkulepe. Mõõdik 3: õhkkond on töine ja positiivne, energiatase püsib

icons8-3-100
Millised konkreetsed tegevused aitavad sul välja valitud valdkondades edasi liikuda? 

Pane paika tegevuskava/ sõnasta uued harjumused.

N1: Kasutan söömisel väiksemaid taldrikuid. Viimane amps läheb suhu minimaalselt 3 tundi enne magamaminekut. Alustan igat päeva klaasitäie sidrunivee joomisega. Väldin nisujahu kasutamist oma menüüs. Jne.

N2: Iga enda poolt kokku kutsutud koosoleku puhul sõnastan kirjalikult, mis on selle koosoleku eesmärk. Koos koosoleku kutsega saadan välja kavapunktid ja tutvumist vajavad materjalid. Alustan koosolekut kohalolekuharjutusega. Kaasan kõiki kohalolijaid. Jälgin, et koosoleku lõpuks on otsus/kokkulepe kirja pandud.

Mõõdikud ja tegevused võivad jooksvalt muutuda/täieneda regulaarse eneseanalüüsi käigus.

Hoolimata sellest, kas oled oma tüübilt „lõoke“ või „öökull“, tasub uute harjumuste rakendamine planeerida päeva esimesse poolde (N: aastaid ei saanud ma ennast õhtuti õue jalutama – täna toimib see, et lähen õue ja teen sörkjooksu kohe peale ärkamist hommikul vara). Põhjus on lihtne – meil tuleb päeva jooksul vastu võtta palju otsuseid (alates sellest, mida selga panna ja hommikul süüa kuni kaalukate tööalaste otsusteni) ja samal ajal on meie tahte energia ühe päeva raames piiratud. Reeglina kulutame me selle päeva jooksul ära ja kogeme õhtuti, et ei suuda söögiga piiri pidada või õigel ajal magama minna. Õhtul on palju keerulisem uusi harjumusi, mis nõuavad enesedistsipliini, rakendada. Seetõttu tasub eriti hoolikalt läbi mõelda muudatused, mida saame teha ümbritsevas keskkonnas, et ennast toetada (N: kodus lihtsalt ei ole ahvatlevaid ampse).

Järjekindlus ja regulaarsus

Kõik juhid teavad, et eesmärgi püstitamine ja tegevusplaani kokku leppimine on vaid pool võitu. Teine pool tuleb püsivast liikumisest valitud rajal ning järjekindlast käe pulsil hoidmisest. Sama kehtib enesearengu puhul. Ja enamasti saabki just see etapp komistuskiviks – raske on näha muutust ning entusiasm raugeb. Seetõttu ongi oluline olla eesmärkide seadmisel väga valiv ning kitsalt fokusseeruda. Teine võimas relv enda aitamiseks on sisse seada konkreetne aeg edusammude analüüsiks ning edasise planeerimiseks. See võiks olla näiteks igal hommikul või õhtul enne magamaminekut, nädala viimase tööpäeva lõpus, uue kuu esimesel tööpäeval jne – broneeri sobiv ajavahemik oma kalendris.

Kord päevas (3 min):
  • Mis mul täna hästi välja tuli (alati on midagi)? Pisikeste edusammude märkamine ja sõnastamine on motivatsiooni allikas
  • Mida täna õppisin?
Kord nädalas (5 min):
  • Mis läks sel nädalal hästi? Mille eest ennast tunnustan?
  • Mida teen järgmisel nädalal paremini/teistmoodi?
Kord kuus (10 min):
  • Kuidas mul on õnnestunud oma tegevuskavast kinni pidada? Mis seda soodustab/takistab?
  • Mida tuleb korrigeerida, et edasiliikumine oleks lihtsam/tõhusam?
  • Kellelt saaksin sisulist tagasisidet iseendale? Mida selleks teen?
Kord kvartalis (20 min):
  • Kuidas minu tegevuskava toetab minu eesmärkide poole liikumist? Miks see mulle oluline on?
  • Millised vabandused on esile kerkinud? On need põhjendatud?
  • Milliseid korrektuure on vaja teha ja miks?
  • Mida ma veel saan teha, et saada parimaks versiooniks iseendast?
Kord aastas (1h):
  • Milliseks inimeseks ma saada tahan?
  • Milliseid väärtuseid ma oma ellu rohkem tuua tahan?
  • Kas ma elan oma elu nii nagu ma päriselt tahan? Kui ei, siis mida tahan muuta?
  • Mis mind inspireerib? Mille tegemisel kaotan ajataju? Milliseid tegevusi ootan?
  • Mida pean enda juures arendama, et saada selliseks inimeseks nagu tahan ja jõuda sinna kuhu tahan?

Nii elukogemus kui uuringud räägivad ühest suust, et eesmärkide kirjapanek suurendab asjade teokssaamise tõenäosust kordades. Isiklikust kogemusest saan öelda, et kui olen tegemist vajava asja juba kalendrisse või post-it’ile kirja pannud, siis saab see üsna pea ka tehtud. Edusammude ja õppimiskohtade kirjapanek muudab mõtted selgemaks ja konkreetsemaks. Seega kolmas asi, millega oma arengut toetada saad, on tee seda kirjalikult! Juba kuu kokkuvõtetki on keeruline teha, kui vahepealseid märkmeid ei ole – mälu peale enamasti loota ei tasu.

Mõtle korraks ka sellele, mis aitaks sul valitud rajal püsida. Muudatused füüsilises keskkonnas, ajabroneeringud kalendris, märkmik nähtaval ja käepärases kohas jne. Kuna me oleme sotsiaalsed olendid, siis tasub oma plaanidesse kaasata ka keegi teine (elukaaslane, sõber, kolleeg), kes regulaarselt ja heatahtlikult küsiks ja uuriks, kuidas sul läheb. Meil on enesele antud lubadusi palju lihtsam väänata kui teistele oma mittetegemisi põhjendada. Lisaks aitab kaasa viibimine selliste inimeste seltskonnas, kes on selle juba ära teinud, mille poole sina püüdled. Nad on innustavaks eeskujuks ja elavaks tõestuseks, et eesmärgi saavutamine on võimalik. 

Suured unistused saavad teoks kui me nendesse liiga kramplikult kinni ei jää ning keskendume ennekõike tänasele päevale. Oskus olla igal ajahetkel kohal, keskenduda ühele teemale korraga ning märgata väiksemaidki edusamme on see, mille poole tasub igapäevaselt püüelda. Positiivne meeleseisund annab meile väe liigutada mägesid. Meditatsioon või kujutlusharjutused, tänulikkus ja teadvelolek on tööriistad, mida iga inimene vajab enda unistuste elu loomiseks.

Soovin sulle lennukaid ideid ja järjepidevust valitud rajal pidevaks edasiliikumiseks!