fbpx

Elame müraajastul – informatsioonitulv, mis ümbritseb tänapäeva inimest tänu internetile ja nutiseadmetele, on mõõtmatu ja pidev. Kui lisame siia keskkonnamüra, mille keskel avatud kontoris või kodukontoris pere kõrvalt töötades pidevalt viibime, siis kuidas on üldse võimalik hoida tähelepanu ühel konkreetsel ülesandel ning segamatult keskenduda? Ja mis juhtub siis, kui me enam süveneda ei suuda?

Maailmas tunnustatud eestlasest aju-uurija Jaan Aru on öelnud oma raamatus „Ajust ja arust“, et teadlik mõtlemine on nagu pudel vett, mis meil on kõrbes kaasas. See tähendab, et tegemist on väga piiratud ressursiga, mida tuleb targalt kasutada. Keskendumine, nagu paljud muudki oskused, ei ole kaasasündinud anne, vaid vajab teadlikku treenimist ning ümbritseva keskkonna kontrollimist.

Miks on keskendumishäired probleemiks?

Avatud kontoris või laste ja pere kõrvalt kodukontoris töötamisest on saanud normaalsus, kuid sellises keskkonnas on segajaid palju ja need on tihti meie kontrolli alt väljas. Iga kord, kui kolleegid kõrval räägivad, kohvimasin undab või lapsed jooksevad, meie süvenemine katkeb ja väärtuslik aju ressurss kulub segajale ja sellelt omakorda põhiteemale tagasi lülitumisele. 

Lisaks välistele segajatele painab meid tihti ka nii-öelda sisemine müra ehk meie peas keerlevad mõtted. Nende vaigistamine võib olla isegi keerulisem välistest segajatest, mida teatud juhtudel saame vältida kas teise ruumi minnes või näiteks kõrvaklappe kasutades.

Olukorras, kus tunned, et ei saa erinevate segajate tõttu süveneda, tekib stress, mis pikalt kestes võib viia terviseprobleemide ja läbipõlemiseni. See on nagu nõiaring: ei saa keskenduda, stressitase tõuseb, produktiivsus langeb, on veel raskem keskenduda, stressitase tõuseb veelgi ja nii edasi. Kui selline jada kestab pikalt, ongi tagajärjeks läbipõlemine.

Nii tööandja kui töötaja seisukohalt on oluline, et inimene suudaks enda põhitegevusele ja ülesannetele keskenduda. Mõned aastad tagasi Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi poolt enam kui tuhande kontoritöötaja seas läbi viidud uuringust selgus, et rahulolematus kontorikeskkonnaga ja töölt lahkumise valmidus on omavahel tugevalt seotud. Nähtus, et traditsioonilises kontoris suudavad inimesed olla tulemuslikumad kui avatud planeeringuga kontoris, sest igasugused segajad tööruumis nõuavad lisapingutust tööle kontsentreerumisel, samuti vähendab teiste pidev juuresolek privaatsust ja tulemuseks on suurem stressitase. Mida keerukamaid ülesandeid täideti, seda rohkem sooviti omaette töötada.

Miks on keskendumine nii keeruline? 

Võib öelda, et meie aju on nagu narkomaan, kes on sõltuvuses uuest informatsioonist, sest see tekitab mõnutunnet. See on isegi nii mõnus, et kui me seda ei teadvusta ega kontrolli, siis nõuab aju pidevalt uut doosi ning me hüppamegi muudkui ühelt teemalt teisele, püüdes saada aina uusi signaale. Sellele fenomenile tuginedes on üles ehitatud näiteks sotsiaalmeedia platvormid ja kogu nutimaailm kõiksugu kellade ja viledega, mis meie tähelepanu jahivad. 

Erinevate uuringute abil on püütud ka välja selgitada, kui palju rööprähklemine produktiivsust vähendab ja on leitud, et langus võib olla lausa kuni 40%!

Kuidas ennast aidata?

Süvenemiseks on vaja õppida teadlikult kontrollima enda impulsse ja sõltuvust uudsuse signaalide järele, ning välja lülitama segajaid, millest suurem osa tuleb kas kuulmis- või nägemismeele vahendusel. Siin on abiks kõiksugu teavituste, veebilehekülgede, vestluste ja muu taolise väljalülitamine nii telefonis kui arvutis. Võimalusel tuleks valida selline töökoht, kus silmanurgast liikuvaid või muul moel tähelepanu püüdvaid elemente näha ei ole.

Heaks abivahendiks väliste segajate väljalülitamisel on kõrvaklapid. Seda tõestas ka hiljuti tehnoloogiaettevõtte Huawei poolt läbi viidud uuring, milles jälgiti avatud kontori töötajate pulssi, kui nad ühel päeval töötasid mürasummutavate kõrvaklappidega ning teisel päeval ilma. Tulemused näitasid, et valdavalt oli inimeste pulss kõrvaklappidega töötatud päeval madalam kui ilma klappideta päeval. Kuna aeglasem pulss viitab madalamale stressitasemele, siis oli nende keskendumisvõime ilma välise mürata kõrgem. Tagasisides märkisid need inimesed, et tundsid ennast rahuloleva ja produktiivsena.

Kui ümbritsev keskkond on kontrolli all, siis on kindlasti oluline seada tegemist vajavad tööülesanded tähtsuse järjekorda ning hakata neid ükshaaval lahendama, sest meie aju suudab keskenduda ainult ühele teemale korraga. Võimalusel on hea planeerida oma aega nii, et teha rohkem süvenemist nõudvad ülesanded ära siis, kui oled kõige produktiivsem. Paljude jaoks on see aeg hommikul, kuid on ka n-ö õhtuinimesi. Samuti on hea teha tööd kindla süvenemis- ja puhkeaja rütmiga – näiteks 25 minutit tööd ja 5 minutit puhkust.

Varasemalt mainitud sisemiste segajate ehk enda mõtete kontrollimiseks soovitan aga teha tutvust meditatsiooniga – erinevad praktikad aitavad suurendada kontrollitunnet oma elu üle ning toetada keskendumisvõimet veelgi. Ideaalis võiks alustada ja lõpetada igat päeva 15-30-minutise meditatsiooniga, samuti proovida lihtsamaid hingamispraktikaid ka töö juures või kodukontoris töö ja pereelu keerises tasakaalu leidmiseks.

Mediteerimise ja teadveloleku praktikate kohta leidub palju infot kõikvõimalikes kanalites, Eestis tuntuim on näiteks Vaikuseminutid.ee. Samuti on loodud mitmeid toetavaid äppe nagu eestlaste oma Synctuition.

Artikkel ilmus 21.11.2020 Eesti Päevaleht Online’is.

Categories: juhtimine